Foto: Rasmus Jurkatam
1920. aastatel ehitatud Pikakose suvitusvilla asub Lahemaal, kauni Valgejõe ürgorus. Maja esimese korruse väljapanek viib külastajad ajarännakule – tutvutakse Pikakosel elanud ja seal suvitanud kultuuritegelaste lugudega. Välja on pandud hulgaliselt esemeid ja fotomaterjali, mis täiendavad lugusid Eesti lipu sünnist ja omaaegsete estoonlaste suvituskultuurist. Maja teise korruse tornitoas on ainulaadne puukoorepiltide näitus. Huvilistel on eelneval kokkuleppel võimalik Pikakose majamuuseumi külastada.
Pikakose maja on ehitatud aastatel 1925-1928 muusikutepaari Helmi ja Karl Viitoli poolt. Maja arhitektiks on eelkõige teatri- ja kunstikriitiku ning lavastajana tuntud Hanno Kompus.
Pikakose taluhäärber on ilmekaks näiteks 20. sajandi esimese poole murrangulistest aastatest Eesti maa-arhitektuuris, mil ehitati kümneid tuhandeid uusi moodsaid talusid ja ühiskondlikke hooneid. Maja projekteeriti suvevillaks, sest Viitolite kodu asus toona Tallinnas Väike-Tartu maanteel, üsna Estonia teatri lähedal. Pikakosel oli üks esimesi selle kandi köetavaid kasvuhooneid, ümbruskonna esimene telefoniaparaat, jõele rajati moodne hüdroelektrijaam, mis andis lisaks oma majapidamisele energiat ka poolele külale.
Karl Viitol (1888-1944), Helmi Viitol (1892-1970)
Estonia teatri ooperisolist Karl Viitol (1888-1944) ja tema klaveripedagoogist abikaasa Helmi Viitol (1892-1970) olid seltsivad ja külalislahked ning nõnda kujunes Pikakose mitmete tolleaegsete kultuuritegelaste suvituskohaks. Aastate jooksul on majas suvitanud – kes lühemat, kes pikemat aega – mitmed omaaegsed kuulsused nagu Erna Villmer ja Ants Lauter, Liina Reiman ja Raimund Kull, Mari Möldre ja Ruut Tarmo, Arved Jakobi ja August Topmann peredega ning mitmed teised.
Pikakoset külastas ka noor koorijuht Gustav Ernesaks, kes on tunnistanud, et üks tema tuntumaid koorilaule "Hakkame, mehed, minema" leidis sõnad Pikakoselt, Jakob Hurda rahvaluulekogumikku "Vana kannel" sirvides.
Pikakosel elas ka Helmi Viitoli isa praost Aleksander Mohrfeldt-Mäevälja (1857-1938), keda austavalt kutsuti Eesti lipu isaks, sest ta osales tudengipõlves aktiivselt Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevuses, lipuvärvide valimisel ning lipu õnnistamisel Otepää kirikus. Helmi ema, Mathilde Mohrfeldt (1869-1953), oli Jakob Hurda tütar. Majas on tänaseni säilinud mitmeid ajaloolisi esemeid Mohrfeldti ja Viitolite ajast, üheks unikaalsemaks neist on Helmi Viitoli vanaisale, dr. Jakob Hurdale, kuulunud tiibklaver.
Laine Sundja (1923-1981)
1950. aastatel asusid Pikakosele elama Laine ja Arvi Sundja koos perega. Laine Sundja (1923-1981) oli mitmekülgne loominguline isiksus, ta kirjutas luuletusi ja tegi puukoorest maale. Tema kirjanduslikust loomingust suure osa moodustavad vaimulikud luuletused, kuid ta on kirjutanud ka südamlikku looduslüürikat ja humoorikat matkaluulet. 2001. aastal ilmus Laine Sundja mahukas luulekogu “Sa oled..”.
Olles nooruses Taska töökojas nahkehistööd õppinud, kasutas ta hiljem enese loominguliseks väljendamiseks puukoort ehk “puu nahka”. Pikakose majamuuseumis on eksponeeritud ligi sadakond Laine Sundja kollaažtehnikas kasetohust ja puukoorest valmistatud pilti, mis on ainulaadsed maailmas.
Foto: Rasmus Jurkatam
Pikakosest on tänaseks kujunenud külalislahke eramuuseum, mille väljapanek jutustab loo Eesti lipu saamisest, tutvustab põnevaid seiku omaaegsete estoonlaste suvituskultuurist ja eksponeeritud on ka maja hilisema perenaise Laine Sundja kasetohust valmistatud maalid.
Pikakose traditsioone kannab täna edasi Laine ja Arvi Sundja noorem poeg Hannes oma perega. Hannese hobiks ja kireks on ajalugu – ta on Pikakosel veetnud oma lapsepõlve, mäletab isiklikult maja kuulsaid suvitajaid ja oskab Pikakose nii lähema kui ka kaugema mineviku seigad kuulajatele kaasahaaravalt edasi jutustada.
Built with
Offline Website Software